Lennart Meri
6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 · Kaks ametiaegaKirjanik, filmilooja ja välisminister. Taastatud iseseisvuse esimene riigipea, kes teenis kaks ametiaega.
Foto: Toomas Tuul / Visit Estonia · Viru raba, Lahemaa rahvuspark
Ülevaade Eesti Vabariigi riigipeadest alates Lennart Merist, kes astus ametisse 1992. aasta oktoobris, kuni tänaseni: nende elust, ametiaegadest ja riigist, mida nad teenisid.
Kommunismi surma kuulutatakse katustelt, kuid laipa pole veel keegi näinud.
Ametisse astumise järjekorras. Numeratsioon järgib ametlikku loendust, mis algab Konstantin Pätsiga.
Kirjanik, filmilooja ja välisminister. Taastatud iseseisvuse esimene riigipea, kes teenis kaks ametiaega.
Agronoom, kes juhtis 1991. aastal Ülemnõukogu. President ajal, mil Eesti astus NATO-sse ja Euroopa Liitu.
Diplomaat ja endine ajakirjanik. Tegi e-Eestist ja küberjulgeolekust osa riigi rahvusvahelisest kuvandist.
Bioloog ja Euroopa Kontrollikoja liige. Esimene naine ja noorim inimene presidendi ametis.
Molekulaargeneetik, ülikooli rektor, riigikontrolör ja muuseumijuht. President Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal.
Põhiseadusõiguse asjatundja ja õiguskantsler aastatel 2015–2026. Teine naine presidendi ametis.
Fotod ja märkmed Vabariigi Presidendi tööst, mida avaldab Presidendi Kantselei.
@president_ylle.madise
Foto: Valmar Voolaid / Visit Estonia · Angla tuulikud, Saaremaa
Olulisemad sündmused ja saavutused alates 20. augustist 1991 poliitikas, majanduses, digiriigis, kultuuris, looduses ja spordis, jaotatuna presidentide ametiaegade järgi, koos Euroopa ja maailma sündmustega, mis iga perioodi kujundasid. Filtritega saad valikut kitsendada.
Kõvajoonelised püüavad Nõukogude Liidus võimu haarata; riigipööre kukub kokku kolme päevaga.
Ülemnõukogu kuulutab välja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise.
Eesti, Läti ja Leedu võetakse vastu ÜRO liikmeks.
Selle asemele tekib viisteist riiki.
Eesti võtab kasutusele oma raha, esimesena endistest Nõukogude liiduvabariikidest.
Võetakse vastu rahvahääletusel ja see taastab parlamentaarse demokraatia.
Kommunismi surma kuulutatakse katustelt, kuid laipa pole veel keegi näinud.
Kaitse alla võetakse suured rabad ja luhad, kus kevadist üleujutust kutsutakse viiendaks aastaajaks.
Maastrichti leping jõustub.
Eesti kehtestab ühtse tulumaksumäära, ühena esimestest riikidest Euroopas.
Võõrväed viiakse Eesti pinnalt välja.
Tallinnast Stockholmi teel olnud parvlaev upub; hukkub 852 inimest.
Austria, Soome ja Rootsi ühinevad Euroopa Liiduga.
Piirikontroll kaob esimese seitsme Schengeni riigi vahel.
UNESCO kannab pealinna ajaloolise keskuse maailmapärandi nimekirja.
Eesti on esimeses kandidaatriikide rühmas, kes läbirääkimisi alustab.
Üksteist Euroopa Liidu riiki võtavad kasutusele ühisraha.
Tšehhi, Ungari ja Poola ühinevad alliansiga.
Eesti saab WTO liikmeks.
Ettevõtted maksavad tulumaksu alles kasumi väljamaksmisel.
Vladimir Putin astub Venemaa Föderatsiooni presidendi ametisse.
Erki Nool võidab kümnevõistluse.
Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL võidavad Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga „Everybody”.
Terrorirünnakutes New Yorgis ja Washingtonis hukkub ligi 3000 inimest.
Just väärtustel põhinev tegutsemine suudab anda vastuseid keerulistes olukordades.
Turvaline andmevahetuskiht hakkab ühendama riigi andmekogusid; sellest saab e-riigi selgroog.
Ühisraha sularaha tuleb käibele kaheteistkümnes riigis.
Kasutusele tuleb ID-kaart, millega saab anda õiguslikult siduvat digiallkirja.
Andrus Veerpalu võidab 15 km klassikasõidu.
Saku Suurhall võõrustab lauluvõistlust kogu Euroopale.
USA juhitud koalitsioon tungib Iraaki.
Eesti inseneride loodud internetikõnede teenus tuleb avalikkuse ette ja levib peagi üle maailma.
Kaks kolmandikku valijatest toetab rahvahääletusel Euroopa Liiduga ühinemist.
UNESCO tunnustab Balti laulu- ja tantsupidusid.
Põhja-Atlandi alliansi liikmesus.
Üks kümnest riigist liidu seni suurimas laienemises.
Läänerannikust suurest linnualast saab rahvuspark.
Maavärin ja tsunami nõuavad üle 200 000 inimelu.
Jõustub esimene siduvate eesmärkidega rahvusvaheline kliimaleping.
Esimene üleriigiline e-hääletus kohalikel valimistel.
Kadriorus avatakse Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.
Kristina Šmigun võidab murdmaasuusatamises kaks ja Andrus Veerpalu ühe olümpiakulla.
Avatus teeb Eesti suuremaks, väiklus väiksemaks.
Riigikogu valimistel saab hääletada internetis.
Nõukogude sõjamonumendi teisaldamisele Tallinnas järgnevad rahutused ja esimene suur küberrünnak riigi vastu.
Piirikontroll Euroopa naabritega kaob.
Ühe päevaga koristavad umbes 50 000 vabatahtlikku metsadest ja teeäärtest ebaseaduslikult maha visatud prahi.
Asutatakse NATO küberkaitsekoostöö keskus.
Venemaa ja Gruusia peavad Lõuna-Osseetia pärast viiepäevase sõja.
Gerd Kanter võidab kettaheite.
Lehman Brothers kukub kokku ja sellele järgneb ülemaailmne finantskriis.
Majandus kahaneb umbes 14 protsenti; valitsus vastab sügavate kärbetega ja hoiab kursi eurole.
Euroopa Liidu reformileping jõustub.
Kreekale lepitakse kokku esimene abipakett.
Eesti ühineb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.
Eesti võtab kasutusele Euroopa ühisraha.
Kultuuriaasta mere ääres; linna rand avatakse inimestele.
Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus asutavad rahaülekandefirma, mida tuntakse nüüd Wise'i nime all.
Maavärin ja tsunami Jaapanis põhjustavad tuumakatastroofi.
Euroopa Liit pälvib preemia rahu ja lepituse edendamise eest.
Venemaa annekteerib Krimmi ja Ida-Ukrainas algab sõda.
Riigi väljastatud digitaalne isikusamasus muutub kättesaadavaks inimestele üle maailma.
Euroopa Liidust otsib varjupaika üle miljoni inimese.
Peaaegu kõik riigid lepivad kokku kliima soojenemise piiramises.
Ühendkuningriik hääletab Euroopa Liidust lahkumise poolt.
Rahvusmuuseum saab uue kodu endisel Nõukogude lennuväljal.
Eestlane võib olla igaüks, kes hindab meie keelt, kombeid ja väärtusi.
Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja.
Möödub sada aastat 1918. aasta iseseisvusmanifestist.
Kirde-Eesti metsad ja sood, kus elavad karud, ilvesed ja lendoravad, saavad uueks rahvuspargiks.
Eestist alguse saanud liikumine toob vabatahtlikud välja enam kui 150 riigis.
Laulasmaa männikus avatakse helilooja arhiivi kodu.
Eesti valitakse esimest korda alaliseks mitteolevaks liikmeks aastateks 2020–2021.
Juubelipidu Tallinnas tähistab poolteist sajandit esimesest laulupeost Tartus 1869.
Ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja tulevad maailmameistriks.
Euroopa Liit seab eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Esimene liikmesriik, kes liidust lahkub.
Maailma Terviseorganisatsioon kuulutab COVID-19 pandeemiaks.
Euroopa Liidus algab COVID-19 vastane vaktsineerimine.
Kaja Kallas moodustab valitsuse.
Eestlaste asutatud ettevõte noteeritakse Londoni börsil.
Eesti kultuur on meie kaitse pimeduse vastu; see on meie rahvuslik identiteet.
Suurim sõda Euroopas pärast 1945. aastat.
ChatGPT avalik väljalase toob tehisintellekti igapäevaellu.
Esimest korda antakse Riigikogu valimistel üle poole häältest internetis.
Soome 2023. aasta aprillis, Rootsi 2024. aasta märtsis.
Hamas ründab Iisraeli ja sellele järgneb sõda Gazas.
Eestist saab esimene endine Nõukogude riik, kus samast soost paarid saavad abielluda.
Tartu ja Lõuna-Eesti korraldavad kultuuriaasta „Ellujäämise kunstid”.
Euroopa Liit alustab liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.
Kaja Kallasest saab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Eesti lahkub koos Läti ja Leeduga Venemaa juhitud elektrisüsteemist ja sünkroniseerub Mandri-Euroopaga.
Haagis lubavad liitlased kulutada 2035. aastaks kaitsele ja julgeolekule 5 protsenti SKP-st.
Igaüks siin Eestis peab tundma, et ta on väärtus, nagu ka tema elu, töö ja looming.
Riigikogu valib Ülle Madise 71 häälega 101-st.
Vabariigi seitsmes president ja teine naine selles ametis.
Tsitaadid on selle saidi tõlked lingitud allikates avaldatud ingliskeelsest tekstist; algne sõnastus võib erineda. Lennart Merile laialt omistatud sõnu ei ole seostatud konkreetse salvestatud kõnega.
Foto: Giulio Gröbert / Visit Estonia · Tallinn videvikusNii nagu see on sätestatud 1992. aasta põhiseaduses
Presidendi valib Riigikogu kahekolmandikulise häälteenamusega, mis tähendab vähemalt 68 häält 101-st. Kui kolm vooru tulemust ei anna, otsustab valimiskogu, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike volikogude esindajad.
Ametiaeg on viis aastat. Keegi ei tohi olla presidendiks rohkem kui kaks järjestikust ametiaega. Ametis olles peatab president erakonda kuulumise.
President on riigipea, esindab Eestit rahvusvahelistes suhetes, kuulutab välja seadused ja võib need Riigikogule tagasi saata ning on riigikaitse kõrgeim juht.
Konstantin Pätsist sai Eesti Vabariigi esimene president 1938. aastal ning ta oli ametis kuni Nõukogude okupatsioonini 1940. aastal. Presidentide ametlik numeratsioon algab temast ja seetõttu on Lennart Meri teine president. Okupatsiooni ajal hoidsid riigi järjepidevust riigipead eksiilis; viimane neist, Heinrich Mark, oli ametis 1990–1992. See sait käsitleb presidente, kes on teeninud pärast iseseisvuse taastamist.
Algallikad Vabariigi Presidendi Kantselei veebilehelt president.ee
Presidendi Kantselei avaldab iga riigipea ametliku portree ning fotoarhiivi riigivisiitidest, tseremooniatest ja vastuvõttudest.
Kasutustingimused: avaldamiseks on vaja Presidendi Kantselei luba, ärilisel kasutamisel litsentsilepingut ning fotosid ei tohi kärpida ega muuta. Kontakt: vpinfo(at)vpk.ee.
Ametlikud portreed Fotoalbumid FlickrisDigiriik, laulev rahvas, poolenisti metsa all olev maa ja vaikse püsimise ajalugu. Viis asja, mille poolest maailm Eestit tunneb.
Foto: Johannes Arro / Visit Estonia · Robotit ehitamas01DigiühiskondVähesed riigid on viinud nii suure osa avalikust elust internetti. Eestlane saab arvutist asutada ettevõtte, allkirjastada lepingu, näha retsepti või hääletada, ja riik küsib samu andmeid vaid ühe korra.
Foto: Aivar Pihelgas / Visit Estonia · Laulupidu Tallinnas02Laul, muusika ja kultuurEestlased laulsid end vabaks. Laulupidu, mida on peetud alates 1869. aastast, toob ühele laululavale kümneid tuhandeid lauljaid, ja Eesti heliloojate muusikat esitatakse kontserdisaalides üle maailma.
Foto: Jarek Jõepera / Visit Estonia · Sügis Soomaal03Metsad, rabad ja saaredPool Eestist on mets, viiendik märgala ja rannikul on üle kahe tuhande saare. Hundid, karud ja ilvesed elavad siin endiselt, tunnise autosõidu kaugusel pealinnast.
Foto: Martti Volt / Visit Estonia · Sinimustvalge04Püsimise ajaluguVabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918, seda kaitsti Vabadussõjas, see okupeeriti 1940. aastal ja taastati 20. augustil 1991 ühtegi lasku tegemata.Heliloojad ja programmeerijad, malelegend ja ralli maailmameister: kümme inimest, kelle poolest Eesti on tuntud.
Sündinud Paides. Tema tintinnabuli-stiil, mida kuuleb teostes „Für Alina”, „Spiegel im Spiegel” ja „Tabula rasa”, on teinud temast ühe maailmas enim esitatud elava helilooja.
Tema lugu →Veetis varase lapsepõlve Saaremaal Kuressaares, enne kui pere rändas Ameerika Ühendriikidesse. Projekteeris Salki instituudi, Kimbelli kunstimuuseumi ja Bangladeshi parlamendihoone.
Tema lugu →Üks Kazaa ja Skype'i loonud insenere; Skype ühendas maailma häälega. Nüüd toetab ta tehisintellekti pikaajaliste riskide uurimist.
Tema lugu →Skype'i esimene töötaja. 2011. aastal asutas ta koos Kristo Käärmanniga TransferWise'i, praeguse Wise'i, mis tegi rahasaatmise välismaale odavaks ja läbipaistvaks.
Tema lugu →Saaremaa kruusateedelt maailmameistritiitlini: 2019. aastal tulid ta koos kaardilugeja Martin Järveojaga ralli maailmameistriks.
Tema lugu →Paides sündinud Carmen Kassist sai 1990. aastate lõpu ja 2000. aastate üks tuntumaid modelle. Innuka maletajana on ta juhtinud ka Eesti Maleliitu.
Tema lugu →Sündinud Narvas. Võitis 1938. aastal kuulsa AVRO turniiri ja oli neli korda kandidaatide turniiril teine; teda peetakse sageli tugevaimaks maletajaks, kes maailmameistriks ei tulnud.
Tema lugu →Tartu Ülikooli professor, kes rajas Tartu-Moskva semiootikakoolkonna ja õpetas põlvkondi lugema kultuuri kui keelt.
Tema lugu →Sündinud Järvamaal Piibe mõisas. Avastas 1827. aastal imetajate munaraku ja teda peetakse embrüoloogia rajajaks. Tema kuju seisab Tartus Toomemäel.
Tema lugu →Sündinud Saaremaal. 1820. aasta jaanuaris oli tema juhitud ekspeditsioon esimeste seas, kes nägid Antarktika mandrit.
Tema lugu →Valitud Minu Eesti (eestivabariik.ee) inimeste kogust, kus igaühe kohta on pikem lugu. Fotod Wikimedia Commonsist. eestivabariik.ee
Spotify mängija laaditakse alles nüüd ega mängi enne, kui vajutad nuppu. Ilma Spotify kontota võib see pakkuda lühikesi katkendeid.
Ava Arvo Pärt Spotifys