III · Vabariigi kolmas president

Arnold Rüütel

Agronoom, kes juhtis 1991. aastal Ülemnõukogu. President ajal, mil Eesti astus NATO-sse ja Euroopa Liitu.

Ametis
8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 · Üks ametiaeg
Eluaastad
10. mai 1928 – 31. detsember 2024
Avaleht › Presidendid › Arnold Rüütel

Elulugu

Arnold Rüütel oli Saaremaalt pärit põllumajandusteadlane, kes juhtis Ülemnõukogu, kui see kuulutas 20. augustil 1991 välja iseseisvuse taastamise. Kümme aastat hiljem valiti ta presidendiks ning tema ametiajal sai Eesti nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeks.

Lühidalt

Sündinud
10. mai 1928, Pahavalla, Laimjala vald, Saaremaa
Surnud
31. detsember 2024, Tallinn
Abikaasa
Ingrid Rüütel, folklorist
Lapsed
Kaks tütart
Elukutse
Agronoom, põllumajandusteadlane

Haridus

  • Jäneda Põllumajandustehnikum, 1949
  • Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1964
  • Põllumajandusteaduste doktor, 1991

Karjäär

  • 1949–1950Vanemagronoom Saaremaal
  • 1963–1969Tartu näidissovhoosi direktor
  • 1969–1977Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor
  • 1983–1990ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
  • 1990–1992Ülemnõukogu esimees; Ülemnõukogu kuulutas 20. augustil 1991 välja iseseisvuse taastamise
  • 1991–1992Põhiseaduse Assamblee liige
  • 1994–2000Eestimaa Rahvaliidu esimees
  • 1995–2001Riigikogu liige

Presidendiaeg

  • Valimiskogu valis ta presidendiks 21. septembril 2001; ta võitis Toomas Savi häältega 186 : 155.
  • Astus ametisse 8. oktoobril 2001.
  • Riigipea ajal, mil Eesti sai NATO liikmeks 29. märtsil 2004 ja Euroopa Liidu liikmeks 1. mail 2004.
  • Kandideeris 2006. aastal teiseks ametiajaks ja jäi valimiskogus alla Toomas Hendrik Ilvesele häältega 162 : 174.

Tema sõnadega

Just väärtustel põhinev tegutsemine suudab anda vastuseid keerulistes olukordades.
Kõne Stanfordi Ülikoolis, jaanuar 2006. Tõlge inglise keelest. Stanford FSI

Tunnustused

  • Gusi rahupreemia, 2013

Hilisem elu

  • Jäi aktiivseks avalikus elus mitme seltsi ja sihtasutuse auesimehena.
  • Suri 31. detsembril 2024 96-aastasena. Riiklikud matused peeti 11. jaanuaril 2025 ning ta maeti Tallinna Metsakalmistule.

Ametiaja sündmused

  1. Digiriik

    X-tee

    Turvaline andmevahetuskiht hakkab ühendama riigi andmekogusid; sellest saab e-riigi selgroog.

  2. Maailm ja EL

    Euro sularaha

    Ühisraha sularaha tuleb käibele kaheteistkümnes riigis.

  3. Digiriik

    Digitaalne ID-kaart

    Kasutusele tuleb ID-kaart, millega saab anda õiguslikult siduvat digiallkirja.

  4. Sport

    Olümpiakuld Salt Lake Citys

    Andrus Veerpalu võidab 15 km klassikasõidu.

  5. Kultuur

    Eurovisioon Tallinnas

    Saku Suurhall võõrustab lauluvõistlust kogu Euroopale.

  6. Maailm ja EL

    Iraagi sõda algab

    USA juhitud koalitsioon tungib Iraaki.

  7. Digiriik

    Skype

    Eesti inseneride loodud internetikõnede teenus tuleb avalikkuse ette ja levib peagi üle maailma.

  8. Riik

    Jah Euroopale

    Kaks kolmandikku valijatest toetab rahvahääletusel Euroopa Liiduga ühinemist.

  9. Kultuur

    Laulupeotraditsioon tunnustatud

    UNESCO tunnustab Balti laulu- ja tantsupidusid.

  10. Riik

    Eesti ühineb NATO-ga

    Põhja-Atlandi alliansi liikmesus.

  11. Riik

    Eesti ühineb Euroopa Liiduga

    Üks kümnest riigist liidu seni suurimas laienemises.

  12. Loodus

    Matsalu rahvuspark

    Läänerannikust suurest linnualast saab rahvuspark.

  13. Maailm ja EL

    India ookeani tsunami

    Maavärin ja tsunami nõuavad üle 200 000 inimelu.

  14. Maailm ja EL

    Kyoto protokoll

    Jõustub esimene siduvate eesmärkidega rahvusvaheline kliimaleping.

  15. Digiriik

    Hääletamine internetis

    Esimene üleriigiline e-hääletus kohalikel valimistel.

  16. Kultuur

    Kumu avatakse

    Kadriorus avatakse Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.

  17. Sport

    Kolm kulda Torinos

    Kristina Šmigun võidab murdmaasuusatamises kaks ja Andrus Veerpalu ühe olümpiakulla.

Ajajoonel

Allikad

See elulugu on koostatud inglis- ja eestikeelse Vikipeedia artiklite ning Presidendi Kantselei andmete põhjal seisuga oktoober 2026.